Kohanemisharjutuste järel tasasel on järgmiseks sammuks tõusuviide ja sellega koos ka laskumisviiside õppimine. Esialgu on lastel raskusi ka kõige väiksemastki tõusust ülessaamisega. Selgub, et otse ei saa, seega peab külg ees astuma, ehk trepptõuga alustama. Teiseks on äärmiselt tähtis jõukohase tõusunuki leidmine, et nii üles minek kui sellele järgnev laskumine ei oleks õppimiseks liiga rasked. Jõuab ka raskematele nõlvadele minna. Laskumiste osas on soovitav laskuda suusajäljes, et oleks kindlam erinevaid laskumisasendeid võtta ning ei peaks nii palju mõtlema suuskade kooshoidmisele. Kuna käsitleme koos tõuse ja laskumisi, siis tähtis ka laste liikumise korraldamine, et kust tõusta ja kust laskuda. NB ! Kunagi ei tohi suusanõlval tõusta ja laskuda risti -rästi, sest vigastused võivad tulla väga tõsised ! Tunni käigus võib õpetaja tõusu- ja liikumissundi vastavalt lumeoludele muuta, aga see peab toimuma nii, et lapsed saaks aru, kust tõusta ja kust laskuda. Järgnev joonis näitab kaht õpitegevuse varianti ja neis kasutatavaid tõusu- ja laskumissuundi... ja siis edasi vaatame juba erinevaid tõusu- ja laskumisviise, seda ikka " Juku suusakooli " raamatust...
3.2.1. Tõusuviisid Tõusuviiside kasutamine sõltub lapse oskustest ja nõlvast, millest me tahame üles saada. Laste suusaõppes peab õpetama kõiki tõusuviise, alustama trepptõusust ja kui oskused ning võimed lubavad, siis saab hiljem tõusudest ka lausa otse üles minna. Sagedamini kautatakse liikumisel ikkagi poolkäär või käärtõusu. Nüüd aga kaks lehekülge " Juku suusakoolist", mis lühidalt tõusude õppimise kokku võtavad ja head nõu annavad...